LITŠID

Litši ehk hiina ploom

Mõne sentimeetri pikkused punase kõva kühmulise koorega litšid ehk hiina ploomid meenutavad väljastpoolt kõige enam käbisid või kastaneid, seest aga valget kooritud viinamarja.

Elevust tekitava nimega puuvili pärineb Lõuna-Hiinast, kus seda on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Igihaljas litšipuu (Litchi chinensis) kuulub seebipuuliste (Sapindaceae) sugukonda, kasvab kuni 20 meetri kõrguseks ning võib elada sadu aastaid. Hiljem viidi litšipuud ka naaberriikidesse (nt Indiasse ja Jaapanisse), Lääne-India saartele, Lõuna-Aafrikasse, USA-sse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Hiinas kasvab litšipuu ka metsasaludena, eriti USA-s on need laia võraga puud hinnatud ka maastiku kujundamisel.

Ploomidest veidi väiksemate viljade nahkne kest tuleb enne söömist koorida, see eemaldub väga kergelt ka lihtsalt näppudega rebides. Sees on pehme ja valge, pooleldi läbipaistev ja mahlakas viljaliha, mis näeb välja nagu marineeritud sibul või seemneteta viinamari. Litši on veidi magusam kui viinamari. Küpsed viljad muutuvad (tume)punaseks ja koorekühmud tasanevad.

Valge viljaliha keskel on suur piklik seeme, mis meenutab kastanit ja on kergelt mürgine. Selle võib panna toas potti, paari sentimeetri sügavusele mulla sisse kasvama.

C-vitamiini rikkaid litšisid süüakse põhiliselt värskelt. Kooritud ja seemneta viljaliha lisatakse salatitesse, magustoitudesse ja kokteilidesse. Seda tehakse püreeks ning keedetakse kompotiks. Samuti võib litši serveerida pea- või kõrvalroana näiteks kohupiima, liha, kala ja kõige muuga, mis meeldib. Kuivatatud litšid on inglise keeles lychee nuts (litšipähklid), ehkki need pruunid pabulad meenutavad pigem suuri rosinaid.