LUWAKI KOHV

Kopi Luwak - luksuslik ja eksklusiivne. Indoneesia kohv, mis läbib Indoneesias elavate tsiibetite seedesüsteemi. See on 100% Indoneesia araabika, millel on tugev aroom, rikkalik maitse ja väga tihe koostis. Kohvis võite tunda džungli, mulla, pähklite ja šokolaadiseid aroome ning väga mõnusalt pikka ja meeldivat järelmaitset. Parim maitse saavutatakse kruusis valmistades.

Legendi kohaselt avastati too töötlemisviis Indoneesias Hollandi kolonistide võimu ajal. Pärismaistel põllupidajatel ja istandusetöötajatel oli kohviubade korjamine enda tarbeks keelatud, mistõttu pidid nad kohvi jooma isandate armust või ube muul moel hankima.

Nad avastasid, et tsiibetkass sõi kohvipuumarju, väljutades nende seemneid — kohviube — seedimata kujul.

Tsiibetkassi seedekulgla läbinud kohviubadest kohvi valmistades leidsid indoneeslased, et see maitseb isegi paremini kui toonane tavakohv.

Paremal maitsel on kaks ilmset põhjust: selektiivne saagikoristus ja põhjalik “pesu”.

Tsiibetkass sai loomulikult pidevalt süüa ainult küpseid kohvipuumarju, samas kui toonased kohvikorjajad polnud kaugeltki sama valivad.

Samuti kõrvaldasid seedeensüümid ubade küljest kõik marjajäänused, tänu millele oli lõppsaadus eriti puhas.

Kui ubade külge jääb viljaliha või vaiku, võivad need kuivatamise käigus käärima või hallitama minna — mida 19. sajandi keskel töödeldud kohviga tõenäoliselt üsna sagedasti juhtus.

Probleemid kopi luwakiga on nüüdisajal nii tõsised, et tegelikult on imelik, et sellele üldse veel turgu jagub.

Esiteks on 80% kohvist, mida praegu kopi luwaki pähe müüakse, võltsitud.

See pole tsiibetkassi isegi kaugelt näinud, rääkimata mõne isendi seedekulgla läbimisest.

Kui teil aga peakski õnnestuma kusagilt hankida võltsimata kraami, joote ikkagi midagi, mida võiks vabalt nimetada piinaks vedelal kujul.

Probleemid kopi luwakiga on nüüdisajal nii tõsised, et tegelikult on imelik, et sellele üldse veel turgu jagub.

Esiteks on 80% kohvist, mida praegu kopi luwaki pähe müüakse, võltsitud.

See pole tsiibetkassi isegi kaugelt näinud, rääkimata mõne isendi seedekulgla läbimisest.

Kui teil aga peakski õnnestuma kusagilt hankida võltsimata kraami, joote ikkagi midagi, mida võiks vabalt nimetada piinaks vedelal kujul.

Selleks, et pidurdamatult leviva legendi pealt suurt raha teenida, tuli tootmine tööstuslikuks muuta.

Niisiis topitigi tsiibetid puuridesse ja hakati neile iga päev päevast päeva kohvipuumarju väevõimuga sisse söötma.

Loomu poolest ujedatele, öise eluviisiga loomadele tekitab puurivangistus teiste tsiibetite läheduses tugevat stressi ja kohvipuumarjade ebaloomulik ülekaal nende toiduvalikus tekitab muidki terviseprobleeme.

Teised moraalselt laostunud šarlatanid on otsustanud üleshaibitud kohvioa-pesumasinatena rakendada muidki loomi, näiteks elevante, linde ja pärdikuid.

Peaaegu ainsa tõeliselt autentsel moel (loodusest kogutud) korjatud kopi luwaki kilo maksab peadpööritavad 3200 dollarit.